Reede tõi meile peale Ronaldo valimise ka hubase muusikahommiku, jalkavõistlused, ning mälumängu.

Viimane kunstinädala päev sel nädalal lõppes stiilipeoga PORTUGALA, mis tõi kaasa, nagu lubatud, palju üllatusi. Esinesid mitmed klassid oma põnevate etteastetega ning samuti sai jalga keerutada Kukerpillide muusika järgi.

Tipphetk oli 11c klassi näidend "Memoria", mis liigutas loodetavasti paljude südameid.

Pidu lõppes traditsioonilise tänamistseremooniaga, kus anti üle ka kunstinädala lipp järgmistele korraldajatele - praegusele 10c klassile.

TÄNAME KÕIKI, KES SELLE NÄDALA JOOKSUL MEIEGA OLID NING SUKELDUSID PÕNEVUSEGA PORTUGALI IMELISSE KULTUURI!

"Kiisuke, hoia prille" ehk meie isiklik Cristiano Ronaldo!

Higi, pisarad, geel , zebrahobune, Ferrari, Serbia eurolaul, sukkpüksid, kodujuust, meteroseksual - need on mõned vähesed märksõnad, mis iseloomustavad meie Ronaldosid.

Osales 5 Ronaldot - kõik olid isikupärased ning igaüks suutis kehastada jalkaässa omamoodi, kuid žürii ning ka rahva lemmikuks osutus Fred 11b klassist. Ronaldo sai auhinnaks auto, mis ootas teda koridoris.

Meie parim Ronaldo:

Foto: Karl Juudas

Teised osavõtjad said oma oskuste eest eripreemia.

Lumelinnad

Lumelinnade ehitamise võistlus kujunes niivõrd edukaks, et žürii valis välja kolm parimat ehitist, kuid võitjaid on ainult üks ning selle selgitab välja rahvas küsitluse alusel. Võitja kuulutatakse välja homsel peol!

Hääletus läheb lukku homme kell 15.00!

10a & 12a ELEVANT

12b LAEV

12c PUDEL

Kokandustund

Eile pärastlõunal võisid kõik koolimajas viibijad tunda mõnusaid toidulõhnu. Pole ka ime, sest käsitööklassi olid vallutanud kokandushuvilised gümnasistid, keda juhendas Tallinna Teeninduskooli kokandusõpetaja Kristi Tüvi koos oma kahe õpilasega. Külalised olid väga vastutulelikud ning koostöö sujus suurepäraselt.

Valmistati portugalipäraseid toite:

Pastéis de Nata ehk Portugali sidrunikoogid

Mandlipuding

Bacalhau

Transmontano oa hautis

Õhtusöök Admiralis

Iga-aastase traditsiooni kohaselt korraldatakse kunstinädala ajal õhtusöömaaeg kunstinädala teemaks valitud riigi restoranis. Eelmisel õhtul toimus sööming restoranis Admiral (Lootsi 15 juures), mis asub laeva sees.

Ühisistumine algas kell 17.00, kusjuures kohalolijate hulgas oli ka Kris Haamer, kes tutvustas portugalikeelset kirjandust ja filmikunsti. Kris on mitu aastat veetnud portugalikeelses keskkonnas, olles elanud nii Portugalis kui Angolas, parasjagu on tal käsil dokumentaalfilm Sao Tome esimesest moekunstnikust. Söömingule lisas lõbusat meeleolu asjaolu, et Krisil oli sünnipäev.

Restoranis valitses sõbralik meeleolu ning kestma jäid vaid positiivsed mälestused. Kuna söömingust ei saa kirjutada, mainimata menüüd, ütlen, et pearoaks oli valge kala filee riisiga juurviljadega ning magustoiduks olid pannkoogid vaniljekastme ja jäätisega.

Sööming Admiralis on tõenäoliselt tänavuse kunstinädala kõrghetki (vähemalt antud blogi autori jaoks) ning see on kindlasti üks neid traditsioone, mis peab kunstinädalaga lahutamatult kaasas käima. Selle põhjuseks on suhteliselt piiratud (umbes 20) inimeste ring, mis aga tekitab suurema läheduse ja soojuse inimeste vahel, kui järjekordne kunstinädala loeng.

Ümarlaud

Kell 14:00 oli vilistlaste ümarlaud teemal "Kunstiharidus koolis" ja rahvast oli piisavalt palju. Oleme väga tänulikud osavõtu eest. Väga põnev oli, sest polnud tegelikult aimugi, mismoodi see ümarlaud kulgema peaks. Kas see saab olema nagu arutlus või loeng...?
Vilistlasteks olid Kaarel Tarand, Anneli Randla, Barbi Pilvre, Tiina Mägi, Oliver Orro.

Valupunkte:

Kas humanitaare õpetatakse liiga palju Eestis? Kas peaks hoopis rohkem inseneri-ja loodusteadusi õpetama? Kas reaal ja humantiaar ja on tingimata vastandid? Kas ja miks olla Eestis humanitaar? Kas Eesti koolides õpetatakse liiga palju faktiteadmisi? Kas õpilased oskavad piisavalt seostada omavahel seda, mida nad õpivad? Kas keskekoolis on üldse oluline õppida asju seostama ehk, et seda tehakse alles ülikoolis? Kas koolides toimub õpilaste vahel piisavalt diskussioone? Kas kool saaks toimida kuidagi teisiti kui autoritaarselt?


Palju, palju huvitavaid küsimusi ja mõtteid käis läbi ning tähelepanuväärne on see, et saali tõesti huvitas jutt, mida räägiti. See puudutas neid väga otseselt. Küsiti ka saalisolijate arvamust ja tuli välja, et näiteks diskussioonide toimumine koolis sõltub õpetajast ja pigem on seda vähe. Kui küsiti, kas koolis õpetatakse liiga palju fakte, tõstsid käe üle poolte õpilastest. Ja samas kui küsiti, et kas ei ole probleeme faktide seostamisega koolis, siis ei tõusnud ükski käsi. Järeldus oli, et üldpildile kui sellisele on vaja koolides rohkem tähelepanu pöörata.

Mõtlemisainet jätkus palju ja üheskoos nõustusti ka, et taolisi ümarlaudu võiks korradlada veel. Oli näha ja tunda, et taoline arutlusvorm pani inimesi kaasa mõtlema ja, et on vaja võimalust, kus õpilased saavad öelda oste, mis koolides tegelikult toimub või mitte, sest need inimesed, kes selle kunagi ammu on lõpetanud omavad nüüdsetest oludest rohkem või vähem ebaselget pilti, mis seguneb mälestustega omaaegsest koolikorrast. Täiskasvanud peavad teadma, mis koolides tegelikult toimub selleks, et midagi muuta seal, kus seda vaja on.

Järgmise korrani.